Setomaast rääkides ei saa mainimata jätta selle piirkonna imeilusat loodust. Setomaa liivased männimetsad ja lagedad nõmmealad on koduks taimedele, mis mujal Eestis tundmatud või haruldased. Taimkatte iseloomu määravad Setomaa liivane pinnas ja kontinentaalne kliima. Kõige kuulsam piirkond mida külastada on nn Värska nõmm. Värskast 5 km, Lutepää ja Saatse küla vahele jääv ala. See on suur tuiskliiva ala, mis arvatakse olevat tekkinud suure metsatulekahju tulemusena. Praegu katavad küll kunagisi liivikuid enamasti nõmmemännikud, kus lagedaid liiva-alasi enam näha ei ole.
Seega on Setomaa loodus väga huvitav külastuskäik inimesele, keda huvitavad taimed. Inimesed peaks leidma palju huvitavat erinevatelt niitudelt ja soolappidelt, orgudest paiknevate järvede ja jõgede kallastelt. Väga liigirikkad on Mädajõe kaldsood. Kindlasti tasub külastada Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, kus saab näiteks näha liivakivipaljandeid ehk müürimägesid, seal hulgas ka Eesti kõrgeimat liivakivipaljandit Mäemine ehk Keldre müür ja Eesti ühte kaunimat müüri Härma Alumine ehk Kõlksniidu müür. Külastamist väärivad ka Mustoja maastikukaitseala, mis on Kagu- Eesti suurima ja reljeefseima mõhnastiku kaitseks ja kus asub Verhulitsa oja lamm, Mädajõe hoiuala, mis on erinevate kalaliikide kaitseala, ja Lüübnitsa hoiuala, mis on sookaitseala ning seal saab vaadata ümbrust ka Lämmijärve kaldal asuvast vaatetornist. Aktiivse puhkuse veetmiseks on aga mõeldud Tonja looduspark.
Setomaa üheks kuulsamaks varaks on Värska vesi. Legendi järgi olla Värska vesi Neitsi Maarja silmavesi. Sügavalt maa seest pärinevat mineraalvett kasutatakse laua-, ravi- ja ravivanniveena.
Kindlasti ei saa üks korralik ravikuurort ka ilma mudata. Seda saadakse Värska lahest. Ravitoimega järvemuda maardla pindala on umbes 76 ha.
Setomaal leidub ka klaasiliiva ehk kvartsliivakivi, millest saab valmistada klaasi. Setomaal kaevandatakse mitmes kohas seda ja võimalik on näha erinevaid kariääre. Kõige tuntum on Piusa liivakarjäär, kus inimestel on võimalik vaadata inimtekkelisi liivakoopaid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment